reede, 25. jaanuar 2013

Tulevikutöö võtmeoskused

Tulevik võib vabalt olla täis roboteid ja tulnukate invasioone, kuid kergemini hoomatav on idee lihtsalt natuke teistsugusest maailmast. Maailmast, kus askeldame ikka veel me ise, ilma mikrokiibita kehas, kuid siiski tehnoloogia mugavustest ümbritsetuna. Millele peaksime mõtlema juba praegu ja millega arvestama? Tuleviku Teisipäeva raames käis Loomekas külas Imre Mürk, et rääkida tulevikutöö kümnest võtmeoskusest. Millised on ühe eduka tulevikuinimese omadused? Millised on need oskused, ilma milleta tuleviku tööturul hakkama ei saa? Sarnased küsimused on viimasel ajal Eesti meediaski furoori tekitanud ja siit leiab ehk soovitusi, mida tööle suunatud enesearengus silmas pidada. 

Selleks et mõista tulevikumaailma, tuleb mõista käesolevat maailma. Maailma, mis on meile nii tuttav, kuid milles toimuva tähendust, tagajärgi ja tulemusi me siiski sageli hinnata ei oska. Imre Mürk visandas ühe võimaliku tõlgenduse praeguste globaalsete ja ühiskondlike protsesside mõjust tuleviku töönõudlusele ja ellujäämiseks vajalikele oskustele. 

Mõjuvõimsate oleviku teguritena jäid kõlama tehnoloogia areng, rahvastiku vananemine, globaliseerumine, interdistsiplinaarsus ja keskkonnamuutused, mis üksteisega põimudes loovad uute tingimustega uue maailma. 
Wikipedia näide aitab hästi tajuda kõigi nende sugugi mitte võõraste mõistete koosmõju. Üsnagi mõistetavalt on see näide tehnoloogia arengust ja info levikust globaliseeruvas maailmas. Kuid on ka oluline, et selle kallal töötavad ülemaailmselt erinevad meeskonnad eri kultuuridest ja eri mõtteviisidega. Selline organisatsioon on avatud kontaktidele ja koostöövõimalustele ning on seega palju paindlikum. Tuleviku maailm on arvutite maailm, kus loeb nende sisu, mida saab luua aga vaid mitmekesises ja suures meeskonnas. See loob omakorda uut turgu loovusele ja superstruktuuridega organisatsioonidele. 
Üldise tendentsina näeb Imre Mürk suunda, kus rutiinsed töökohad kaovad – inimestele jääb töö, milles nad on masinatest paremad. Kuna on vaja olla masinatest nutikam, läheb unikaalsus eriti hinda. 
10 võtmeoskust 

1. Tegevusele tähenduse andmine. Mida rohkem arvutid arvutavad, seda olulisemaks muutub inimese võime anda asjadele sisuline tähendus. Tehnoloogiad küll arenevad, kuid ühiskonnas tekib kriis, kui selle tehnoloogia rakendamisega tekkinud uusi väärtusi ei osata ümber mõtestada. Seega tuleb välja, et mõtlemine on arendamist vääriv tegevus ka tulevikku silmas pidades. 

2. Sotsiaalne intelligents. Üha olulisemaks muutub teiste inimeste mõistmine, nende vajaduste tunnetamine ja usaldusliku suhte hoidmine. Tehnoloogia võimaldab pea lõputult toota, kuid müüa suudavad vaid inimesed. Tulevikutrendiks on ühistöö ja seltsimine. Individualismi ajad on varsti möödas! 

3. Loov mõtlemine. Masinad võtavad üle inimeste töö ja seega kaob juba praegu vajadus operaatorite ja masintöö tegijate järele. Seevastu kasvab kõik, mis on seotud isikliku suhtlemise ja teenindamisega. Imre Mürk järeldab sellest, et tulevikus ei väljenda inimese töö kogu tema isikut ja võimekust. Inimese enesemääramine hakkab üha enam toimuma ühiskondlike, kogukondlike ja klubiliste tegevuste kaudu. Kannatavad liiga monofunktsionaalsed tegevusalad ja multifunktsionaalsus võtab võimust. 

4. Kultuurideülene kompetents. Kuna tulevik on tööalaselt rahvusvahelisem, siis tuleb mõista ka erinevatest kultuuridest pärit inimesi ja nende kombeid. Näiteks tuleks varakult mõista, et kõik, mis on meile loomulikult sekulaarne, ei ole seda araabia maailmas. Pangandust näiteks mõjutab oluliselt see, et islami panganduses on intressi võtmine keelatud. 

5. Programmeeriv mõtlemine. Kuna kvantitatiivseid andmeid on järjest rohkem, siis on nende kontseptuaalne analüüs ja töötlemisoskus üha olulisem. 

6. Uue meedia kirjaoskus. Sotsiaalmeedia osakaal on üha suurem ning vabakutselistele ja iduettevõtjatele on väga oluline õppida ära nende uute meediakanalite otstarbekas kasutamine sisu edastamisel. Ilmselt oleks mõttekas juba keskkoolis õpetama hakata, kuidas uue meediaga ümber käia. 

7. Transdistsiplinaarus. Eestis on praegu õppimine üsna koolikeskne, kuid lisaks spetsiifilisse valdkonda süvenemisele tuleb omandada ka arusaam laiemast ühiskondlikust olukorrast. 

8. Disainmõtlemine. Tekstipõhise projektikirjutuse asendab oma tööprotsesside visualiseerimise ja ideedest mudelite loomise oskus. 

9. Virtuaalne koostöö. Tulevikus on isegi ühe ettevõtte inimesed üle maailma laiali, ometi tuleb meeskonnatöös üleval hoida motivatsiooni ja kollektiivivaimu. Siis tuleb osata seda teha isegi virtuaalselt. 

10. Enesejuhtimine. Kõige keerulisem on selles peadpööritava kiirusega arenevas ja infost pulbitsevas maailmas ikka järjel püsida. Juba infoväli on nii keeruline ja mitmekesine, et selle keskel on vaja erakordset oskust oma isiksuse arengu ja karjääri planeerimiseks. Kuna töökarjäär muutub pikemaks, siis inimesed vahetavad elu jooksul oma karjäärimudelid ja liiguvad eraettevõtlusest avalikku sektorisse või vastupidi või veel kuskile. Selliste töövõimaluste juures on inimesel vaja olla erakordselt paindlik ja ettenägelik. See on aga üsna keeruline, sest tundub ahvatlev kõike proovida, aga kui kõike proovida, siis jääb lõpuks ainult puru kätte. Oma efektiivseks realiseerimiseks tuleb suuta terad sõkaldest eraldada. 

Selline oli VÄGA üldjoontes Imre Mürki pilk tulevikku, kus „edukas töötaja on kohanemisvõimeline ja elukestev õppija. Huvitaval kombel tuleb aga välja, et pole see mingi kauge tulevik, millest ta räägib, vaid täiesti aktuaalne praegune hetk. Tuleviku kuulutamist on seal ehk selles mõttes, et praegu on see meie olevik, millega me tegelikult pole veel väga harjunud ja millega me ei oska hästi hakkama saada. See tendets ilmselt veel levib enne, kui maailm maha rahuneb ja inimesed saavad hingetõmbeaega, et peadpööritavate oludega harjuda ja kohaneda. Peapöörituse aeglustumist aga pole küll veel näha ja kardetavasti tuleks hoo vaibumine vaid õige õudsete sündmuste tagajärjel. Igal juhul tõttab elu kiirel sammul ja nõuab, et me temaga sammu peaksime. Imre Mürgi esitatud skeemi järgi tundub edukaks saamine üsna keeruline, sest eeldab superhüper inimese võimeid. Aga äkki ikka igaüks meist oskab vähemalt ühte neist oskusest? Nii oleks väike võimalus eduks, aga suurem võimalus sõbralikuks kooseluks. 

P.P.S. Järgmine loeng toimub 12. veebruaril ja siis räägib Tartu ülikooli professor Tanel Tenson antibiootikumidest.

Kuulas, konspekteeris ja refereeris Ada Tamme.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar