teisipäev, 2. oktoober 2012

Müürilille täika!




Laupäeval oli täpselt selline sügisilm, nagu olema peabki – päikese käes mõnus soe ja linn täis lehevärve, septembrilõpu lõhnu ja peidust välja roninud tartlasi. Täiuslik päev, et õues uimerdada, sõpradega lobiseda ja uut toredat träni soetada. Õnneks oli ka põhjust end kodust välja ajada – Müürilille täika kutsus!

Ja lausa nõudlikult kutsus! Ise Facebook'is meeldetuletuseks pilte vilgutades ja päikest pilve tagant välja ajades. Nii ma siis kodust välja tormasin, et möllust ja rahvamelust ometi mitte ilma jääda, samal ajal kirudes oma kommet laupäevahommikud ikka võimalikult pikaks venitada. Siit õppetund kogenematule laadakülastajale: laupäevahommikuste täikade puhul ei kehti laupäevaõhtuste pidude hilinemise reegel. Kui ma lõpuks kohale jõudsin, oli kauplemine täies hoos, inimesed sagisid edasi-tagasi, muusika mängis mõnusalt taustaks ja ühe keskmiselt edeva tsiki jaoks jagus kraami, milles tuhnida, küll ja küll. Laadamelust heatujulisena kuulasin maad selle kohta, mis meelelolu ja mõtted teistel valitsevad. Rääkisin algajate kauplejate Triinu ja Kristiga, juba vana täikakala Berk Vaheriga, täikaplatsi purskkaevul istuva raamatukaupmehe Taneliga ja korraldajate Kristina, Nele ja Erkiga.

Kindlasti võib suurt rahvamelu põhjendada ilusa ilmaga, kuid arvatavasti meelitas inimesi ka uus keskkond. Nimelt toimus täika esmakordselt Genklubi asemel hoopis Loomemajanduskeskuses. Korraldajad ise seletavad uude kohta kolimist värskenduse otsimisega – nii enda, täikaliste kui ka koha mõttes. LMK asub ju strateegilises punktis kesklinna ja Karlova piiril. Niisiis keskkonnas, mis annab ka võimaluse laieneda ja leida üles uus sihtgrupp – Karlova rahvas. Mis aga muutub uue asukohaga?

Tegelikult ei ole korraldajail endil suuri reforme plaanis. Tehakse ikka seda, mis endale meeldib ja on alati meeldinud, kuid samas tahetakse arvestada ka osalejate ja ostjate soovidega. Kui praegu käib kauplemine peamiselt riiete, plaatide ja raamatutega, siis edaspidi on mõte rõhuda rohkem ka tavapärasele turukraamile, porgandile ja õunale. Samuti tundus hetkel natuke nadi olevat meesteriiete valik ja arutasime pikalt selle üle, miks ja kuidas meessoost laadalist rõõmustada. Ühelt poolt pakuks laiem valik meestekaupu lahenduse praegu stiilsete rõivaste puuduses vaevlevatele Tartu poistele. Teiselt poolt aga oleks paaridel ja peredel siis ka toredam koos laadatada – ei pea mossitavat kaaslast kleitide vahel ringi tirima ja halvemal juhul temaga üldse koju jääma. Siit üleskutse – mehed järgmisele täikale kauplema, kindlasti leidub kapipõhjas midagi unustatut, kuid ägedat!

Laupäeval lettide vahel ringi uudistades uurisin ka seda, miks üldse täikal käia. Vabalt võiks ju oma riided minema visata või ära anda. Samamoodi on raamatute, plaatide ja rõivaste ostmiseks kohti pea piiramatul hulgal. Seda küsimust erinevast otsast arutades jõudsime üsna üksmeelsete vastusteni. Üks põhilisi täikal kauplemise põhjused oli see, et kodu ja kapid on nodi täis, millest tuleb kuidagi lahti saada. Miks siis mitte Müürilille täikal ärida, kui nii saab ka natuke raha taskusse ja lisaks veel mõnusas seltskonnas oma laupäeva veeta. Ohtlikuks võivad muidugi saada teiste ahvatlevad letid, millest mõni eelistab parem heaga eemale hoida, mõni aga selleks ongi kohale tulnud ja just naudib asjade ringluses hoidmist. Nele arvab lausa, et isegi kui mingi asi endale väga meeldib, on ikkagi kuidagi hea tunne see kellelegi teisele edasi anda. Kristinale jällegi meeldib see, et täikale ei tuldagi tingimata mingit kindlat asja otsima, lõpuks aga leitakse ikka kogemata midagi täiesti uut.

Ostja mätta otsast vaadates on täika aga mugavaks ja huvitavaks lahenduseks taaskasutuse maailmas. Selle asemel, et mööda kaltsukaid ringi joosta ja palju aega raisata, on täikal igasugu erinevaid inimesi kokku tulnud, et moodustada neist kaltsukaist läbilõike. See teeb elu aga võrreldamatult lihtsamaks ja tegelikult ka odavamaks. Sest kuigi oli ka erandeid, nagu disainirõivad ja plaadid, mille jaoks on juba täiesti välja kujunenud klientuur, siis üldiselt jäid riiete hinnad 50 sendi ja 2 euro vahele.  
Head hinnad on muidugi toredad, aga tegelikult on täika mõnus ikka inimeste pärast. Laada asemel on tegu rohkem igakuise festivaliga, kus saab mõnusa seltskonnaga kokku tulla, et üks tore päev mööda saata.

Ada Tamme