esmaspäev, 31. detsember 2012

Aeg kokkuvõteteks ehk ülevaade 2012. aastast Tartu Loomemajanduskeskuses

LMK EHITAB
Tartu Loomemajanduskeskuse aasta tippsündmuseks oli kolmanda maja, riikliku muinsuskaitse all oleva unikaalse puithoone Kalevi 17 avamine 13. märtsil. Maja avamist tähistati mitmete üritustega ja avamisel osales president Toomas Hendrik Ilves. 
Suvel korrastati Tartu linna ja EASi toel Kalevi tänava kompleksi õueala: õu kaeti mõisakivi ja osaliselt munakiviga, korrastati ja haljastati Kalevi 17 ümbrus, rajati 20kohaline rattaparkla ja 12kohaline autoparkla, ehitati juurdepääsuteed ja trepid kompleksi aeda. 
Mitmendat kevadet toimusid pargis kevadised heakorratalgud: tartlased tulid appi parki korrastama nii 2. mail Tartu linna heakorrakampaania raames kui ka 5. mail „Teeme ära“ talgupäeval. Ometi ootab park põhjalikumat korda tegemist. Kuna oktoobris korraldas linnavalitsus riigihanke pargi korrastamiseks, võib loota, et tuleva aasta suvel saab pargis juba aktiivselt ja mõnusalt aega veeta. 

TUNNUSTUS 
Tartu loomemajanduskeskusele sai 2012. aastal osaks mitu olulist tunnustust, osa neist ka piiri tagant. 
  • Kõige olulisem neist tuli Brüsselis tegutseva strateegiliste konsultatsioonide büroo KEA European Affairs poolt, kes esitles oma uuringus kaheksat parimat praktikat kogu Euroopast. Uuringus tõsteti positiivse näitena esile Tartu linna ja Tartu Loomemajanduskeskuse tegevust loomemajanduse arendamisel. 
  • Teine oluline tunnustus tuli Läänemere Linnade Liidult, kes andis 2012. aasta kultuuripreemia koostöö eest Cēsise linnaga. 
  • Kolmas tunnustus tuli tartlastelt, kes Tartu aasta teo konkursil hääletasid loomemajanduskeskuse majadekompleksi valmimise üheks 2012. aasta tähtsamaks saavutuseks. 
Tunnustuse sai ka loomemajanduskeskuses tegutsev disainer Sille Sikmann, kes jõudis oma meestejalanõude disainiga konkursil „Eesti Disainiauhinnad 2012“ kahes kategoorias finaali. 

MAJALISED
Loomemajanduskeskuses toimus aasta jooksul kaks inkubatsioonikonkurssi, mille tulemusel kinnitati eelinkubatsiooni kokku 32 alustavat loomeettevõtjat. Äriplaani kaitses edukalt 18 ettevõtet. Uute ettevõtete tegevusvaldkonnad on väga erinevad: moekunst, aiandusteraapia, disain, helidisain, fotograafia, kunst jm. Aasta lõpuks on loomemajanduskeskuses inkubatsioonis 35 alustavat ettevõtet, milles töötab kokku peaaegu 80 inimest. 

Rohkelt uuendusi ja algatusi
  • Aprillis avas Kalevi 13 majas uksed kohvik Spargel. 50 inimest mahutava kohviku avasid kogemustega kokad, kes lisaks omanikukohustustele teevad ise kohvikus ka kokatööd. Kohvik sai kiiresti tartlaste hulgas populaarseks ja on tuntud oma maitsva toidu poolest. 
  • Septembris avas Kalevi 13-s uksed ajastumoodi pakkuv kauplus Vintage Kompvek, kust poepidaja sõnul leiab tõelisi kompvekke ehk unikaalset moodi 1950−80ndatest. 
  • Loomemajanduskeskuses tegutsev noor ettevõte Parem Elu Koolitused avas 2. novembril tervislikke ja kvaliteetseid toidukaupu pakkuva Parema Toidu poe
  • Novembris avas loomemajanduskeskuses edukalt äriplaani kaitsnud tekstiilikunstnik Epp Mardi pärast väikest pausi aadressil Rüütli 19 taas stuudio-poe Frida ja Lonni
  • Kalevi 13 maja fuajeesse paigutati esinduslik müügikapp, kust maja ja kohviku Spargel külalised saavad osta keskuse ettevõtjate loomingut.
  • Kevadel hakkas Disainimaja ja Pimiku algatusel ja eestvedamisel veebiajakiri Lehter, milles tutvustatakse põnevaid loomeettevõtjaid ja loomeinimesi ning kust leiab kasulikku ja huvitavat informatsiooni loomevaldkonnaga seotud teemadel. Ajakirja koostamisel lõid kaasa ka teised loomemajanduskeskuse ettevõtted. 2012. aastal ilmus kaks numbrit.
  • Alates detsembri lõpust on Tartu Loomemajanduskeskuses asuvas Disainimaja poes avatud kodumaise moe outlet, kus pakutakse Eesti moekunstnike loomingut eriti soodsa hinnaga. 
Uuenduste hulka kuulub kindlasti ka seesama blogi: „Loomemajanduse lood“, mis alustas septembris ja kogus kiirelt palju lugejaid ning kuhu aasta lõpuks on kogunenud juba 24 lugu sõnas, pildis ja videos. 

ÜRITUSED
Loomemajanduskeskuse ettevõtjad olid aktiivsed, loomingulised ja edukad
11. aprillil esitlesid Tartu mänguasjamuuseumis oma esimest ühisnäitust „Rändtsirkus“ Kujunduskuurordis tegutsevad tekstiilikunstnikud Maris Aare ja Kaili Kask. 

Disainimaja korraldas 10.–12. mail kolm moeõhtut „Disainimaja kutsub külla“, kus esimesel õhtul tutvustati Hanna Korsari moeloomingut, teisel Krissi ehteid ning kolmandal, kleidipäeval pöörati tähelepanu kleidile. 9. augustil toimus Loomemajanduskeskuse hoovis kaks päeva kestev Eesti moe- ja ehtekunstnike ning tootedisainerite loomingule pühendatud disainiturg, mille korraldamisel lõi kaasa Disainimaja. Koostöös Tartu Kaubamajaga korraldas Disainimaja 12. oktoobril kaubamajas Eesti loomingu päeva, kus on väljas rohkem kui 20 erineva Eesti disaineri looming. Aasta lõpus, 21. detsembril aga toimus Triinu Pungitsa moeetendus, kus oma fantaasia lasid lendu moekunstnik ja stilist Triinu Pungits ning etenduse lavastaja Marianne Kütt. 

28. septembril lõi loomemajanduskeskuse esine muruplats seninägematul viisil helendama. „Maastikugeriljade“ firma TajuRuum korraldas valgusperfomance´i, mis on esimene tuleval aastal Tartusse laieneva Disainöö eelürituste reas. 

6. juunil toimus kohvikus Spargel vestlusõhtu „Kunsti valimine, kogumine ja ostmine“, kus mõtteid vahetasid kunstikoguja Margus Punab ning Tartu Kunstimaja galerist ja kunstiteadlane Indrek Grigor. Õhtu korraldas Kunstilaenutus, kelle eestvedamisel avati loomemajanduskeskuses ka mitmeid huvitavaid näitusi. Näiteks 9. augustil avati põnev näitus „Tänavakunsti memorabiilia“ ja 2. Novembril kunstnik Tõnis Laanemaa näitus „Graafika kullafond 1970−2005. Õlimaalid seeriast „Aegruum“ (2012)“. 
Kunstilaenutuse eestvedamisel toimus aasta teisel poolel ka kaks kunstiturgu. Esimene neist 6. oktoobril Tartu ettevõtlusnädala raames ja teine 8. detsembril „Kellawärgi“ ajal. 

Selle aasta alguses oma äriplaani kaitsnud Janika Sammastol ilmus aiandusteraapiaraamat „Aed aitab. Roosina sündinud”, kuhu autor koondas aianduslikke ja aiandusteraapilisi nõuandeid, üle 100 tuntud ja tundmatu roosi kirjelduse ja foto, põnevaid roosiretsepte aiapidudele ning CD-d erinevates aedades salvestatud loodushäältest. 

Sille Sikmanni meesteaksessuaaride bränd Scheckmann oli esindatud 18. oktoobril Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus toimuval Kalle HT moeetendusel „Tugitoolimäng“, kus meestemoe kõrval esitletavad aksessuaarid on Scheckmanni tooted. Sille Sikmanni tooteid võis näha ka USA populaarses moeajakirjas Fashionisto Magazine. 

5. detsembril esitlesid loomemajanduskeskuse ettevõtjad Kalevi 17 saalis oma uudisteoseid: helilooja ja näitleja Ardo Ran Varres tutvustas plaati "Liisi Koikson ja Vaikne Esmaspäev" ning foto- ja filmikompanii Pimik uut dokumentaalfilmi "Folk Juu!". 

Jätkusid Loomemajanduskeskuse vanad traditsioonid
Loomemajanduskeskuse ajaloo jooksul on toimunud juba kuus noore kunsti oksjonit
15. märtsil toimus esmakordselt Eestis miniatuurkunsti oksjon „Kahe tolli oksjon“, kus 50 miniatuursest teosest müüdi 40 ja müügisumma oli kokku veidi alla 900 euro. 4. oktoobril toimus kuues Tartu noore kunsti oksjon „Linn“, kus 44st enampakkumisel olnud tööst müüdi 35. Oksjonitulu oli kokku 3847 eurot. 

25.–26. mail toimus Tartu Loomemajanduskeskuses ehtefestival, kus oma loomingut näitasid nii ehte- kui ka moekunstnikud. Festivali põhiürituseks oli „Edevuse laat". 

Oktoobri esimesel nädalal toimus Tartus ettevõtlusnädal, mis pakkus arvukalt ettevõtlust kui eluviisi tutvustavaid ja propageerivaid tegevusi. Ettevõtlusnädala puhul oli ka loomemajanduskeskuses mitmeid koolitusi ja üritusi. 

8. detsembril toimus loomemajanduskeskuses disaini- ja kunstiturg „Kellawärk“, kust sai soetada erilisi jõulukinke ning õpitubades neid ka ise valmistada. Avatud oli laste loovtuba ja kohvik Spargel pakkus häid maitseelamusi. 

Loomemajanduskeskus korraldas koolitusi loomeinimestele, alustas uue loengusarjaga ja osales konverentsi korraldamisel 
Projekti „Local Artists for Regional Development“ raames toimus loomemajanduskeskuses ja Antoniuse õues terve rida koolitusi ja seminare, et aidata erinevate alade loomeinimestel oma ettevõtet arendada, end paremini turundada ja oma eesmärkideni jõuda. Lisaks toimusid praktiline koolitus tootearendusest, Tartumaa loomeettevõtetele suunatud tootearenduse ja turunduse kursus ning messikoolitus. Kolm praktilist koolitust toimus ka Tartu ettevõtlusnädala raames. 

Sügisel alustati loengusarjaga „Tuleviku teisipäev“, mille eesmärk on juhtida uute teadmiste ja lähenemisnurkade juurde, inspireerida ning tekitada diskussiooni. Kolme kuu jooksul jõudsid loengusarjas üles astuda maailmakuulus kunstnik, teadur ja kuraator Oron Catts, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm ning arhitekt Veronika Valk. 

Koostöös Tartu Linnavalitsusega korraldati 7. novembril konverents "Omamoodne valitsemine", kus oma ala asjatundjad jagasid nii teoreetilisi teadmisi kui ka vahetuid kogemusi, kuidas loova juhtimise, uute tehnoloogiate ja kaasamisega kohalikku elu paremaks muuta. 

Koolitusi ja õpitubasid pakkusid ka loomemajanduskeskuse ettevõtjad, näiteks korraldas foto- ja filmikompanii Pimik fotohuvilistele mustvalge analoogfoto algtaseme koolituse.

Loomemajanduskeskus pakkus keskkonda ka teistele korraldajatele 
Müürilille täika kolis pärast viide Genialistide klubis oldud aastat loomemajanduskeskusesse. Esimene täika uus kohas oli 29. septembril. 

9.−10. augustil toimus enam kui 20 eripalgelise esinejaga Tartu muusikanädal, mille korraldamisse on õla alla pannud ka Tartu Loomemajanduskeskus. Kalevi tänava kompleksis toimusid lisaks kontsertidele disainiturg ja bändikoolitus muusika-asjaajamisest, avati näitus tänavakunstist ning seati sisse muusikanädala infokeskus.

17.–19. aprillini toimusid Kalevi 17-s järjekorras üheksandad Ungari filmipäevad, mis tutvustasid ungari uuemat filmikunsti. 

Karlova päevad tõid Tartu Loomemajanduskeskusesse palju üritusi, sealhulgas 19. mail toimuva põhiürituse – Karlova päeva koos laada, lavaprogrammi ja õpitubadega. 

Paaril korral toimusid Kalevi 17 hoone saalis lõunakontserdid, kus Heino Elleri nimelise Tartu muusikakool õpilased esitasid tuntud heliloojate kammermuusikat. 

20.-22. juuli Tartus toimunud hansapäevade raames kerkis Loomemajanduskeskuse Kalevi tänava majade vahelisele õuele esmakordselt Kinolinn, kus toimusid Kinobussi õpitoad ja näidati armastatud Eesti seiklusfilme. 

Antoniuse õu rikastas tartlaste kultuurisuve 
Alates 2011. aasta lõpust Tartu Loomemajanduskeskuse hallatav Antoniuse õu jätkas aktiivselt oma tegevust. 
20. mail avati pidulikult Antoniuse õue suvehooaeg koos kohviku, väliraamatukogu ja muude ajaveetmisvõimalustega. Tartlaste poole pöörduti üleskutsega, et raamaturiiulitelt ülejääva kirjasõnaga varustada Antoniuse väliraamatukogu. Raamatuid kogunes mitme riiuli jagu. 
Populaarsust kogus hubane keskkond võrkkiikede, lillede ja karusselliga ning Antoniuse muusikasuve kontserdisari 11 populaarse kontserdi, millest sai osa üle 3000 muusikahuvilise. 
Aasta lõpus korraldatud Tartu aasta teo konkursil hääletasid tartlased muusikasarja ka aasta tähelepanuväärsemate ettevõtmiste hulka. 
Vabariigi Presidendilt aga sai Antoniuse õu preemia konkursil "Eesti kaunis kodu 2012". 

UURINGUD
Aasta jooksul tutvustati kahte uuringut, mis puudutasid loomeettevõtluse valdkonda ja Tartu Loomemajanduskeskust. 
  • Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut tutvustas loomeettevõtete arengutsükli uuringu „Väike- ja mikroloomeettevõtete arengutsükkel“ esimest etappi, milles analüüsiti loomeettevõtete ärimudeleid, organisatsioonistruktuure ja arengustrateegiaid ning ootusi tugistruktuuridele. Uuringus olid vaatluse all Tallinna Loomeinkubaatori ja Tartu Loomemajanduskeskusega seotud loomeettevõtted. 
  • Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadur Oliver Lukason ning First Project OÜ ettevõtluskonsultandid Madis Matsina ja Indrek Golberg tegid uuringu „Loomemajandusettevõtete veebipõhiste müügi- ja rahastuskeskkondade analüüs“, mis käsitleb kahte omavahel tihedalt seotud valdkonda: loomemajandusettevõtete veebipõhiseid müügikeskkondi ja kiirelt arenevat ühisrahastuse mudelit. 


RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Jätkus Tartu ja Cēsise edukas koostööprojekt 
Loomemajanduskeskus osaleb Eesti-Läti projektis "Local Artsist for Regional Development", mille eesmärk on koostöös Cēsise kultuuri- ja turismikeskuse ning MTÜ-ga Trīs Krāsas parandada kunstnike ja loomeettevõtjate oskust suhelda erinevate sotsiaalsete gruppidega ning mõjutada neid aktiivsemalt sekkuma kodukoha arengusse. 
Projekti raames toimus rida koolitusi loomeettevõtjale. Lisaks oli 17.-19. mail Tartus loomeinimestele mõeldud kogukonna töötuba „Creative tools“, kus võeti vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu Loomemajanduskeskus ja Antoniuse õu. Juulis ja augustis väisasid Tartu kunstnikud ja muusikud Cēsise linna, osaledes töötubades koos Läti kunstnikega ja tutvustades oma loomingut kohalikule rahvale. 5. oktoobril avati loomemajanduskeskuse galeriis Tartu ja Cēsise kunstnike ühisnäitus "Pliiatsiga linnas" ning 26. novembril Tartu Lastekunstikooli fuajees näitus Tartu Lastekunstikooli ja Tartu Kunstikooli õpilaste töödest, mis valmisid suvel Cēsises toimunud maalilaagris. 

Koostöö eest Cēsise linnaga tuli aasta lõpul tunnustus Läänemere Linnade Liidult. 

Residentuuriprogramm tõi Tartusse türgi kunstniku 
Tartu linna ja erinevate loomevaldkonna organisatsioonide ühistööna sündinud linnaresidentuuri projekti raames saabusid mai alguses Tartusse esimesed väliskunstnikud. Loomemajanduskeskus ja Antoniuse õu võõrustasid külaliskunstnikku Seçkin Aydini Türgist, kelle kuuajaline residentuur lõppes 25. mail avatud näitusega "GlobaliFashion: Eesti" Antoniuse galeriis. 

19. augustil toimus Tartu Botaanikaaias rahvusvaheline kunstipiknik, mida kureeris Seçkin Aydin. 


Aastaülevaate eest aitäh Lilian Lukkale!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar